Antes atu halo introdusaun  konaba rede komputador uluk nanain ita hatene  uluk lai saida mak rede no saida mak komputador.

    REDE: koalia konaba rede ne'e signifika katak inetrnet ne'ebe mak ita atu halo koneksaun ba malu.

    KOMPUTADOR: Komputador mai husi lian latina ne’ebe hanaran komputare ho nia siknifika katak halo konta ka sura ( menhitung).

a.       Komputador hanesan makína elektronika ida ne’ebe bele uza hodi halo servisu e no mos uza hodi halo manupulasaun ba dados lais no fasil no mos bele rai dados,ne’ebe simu ou hatama dados ka (input) hodi nia proceso ka (process) sai fali informasaun ka (output).
b.      Komputer katak grupo ida husi instrumentu elektroniku nebe komposto husi instrusaun input, instrumentu nebe halo procesamento ba input no instrument output nebe mak bele fo sai informasaun no servisu otomatikamente.
c.       Hori uluk kedas, prosesamentu dadus ema halo ona. Ema komesa deskobre ona ekipamentu mekániku no eletróniku atu hodi ajuda ema atu sura no halo prosesamentu dadus atu hetan resultadu lalais liu. Komputador hotuhotu ne'ebe mak ita kaer no haree agora mak hanesan evolusaun ida ne'ebe mak naruk tebes husi deskobrimentu ekipamentu mekániku no eletróniku husi ema sira uluk ninian. 
Tuir mai ne'e mak intodusaun badak husi Rede Komputador

 Rede computador hanesan atu halo ligasaun ba malu entre computador ida ka rua ba leten hodi  shering Dadus ka File ba malu.

    Rede computer,hanesan mos Rede Telecommunikasaun Dijital ida ne'ebe Permite Atu Fahe Rekursu Dadus Nian iha Rede Computador Atu Troka Dadus Ho Ema seluk ne'ebe mak halo ligasaun dadus entre ita Ligasaun dadus sira ne'e mak estabelese iha okos komunikasaun sosiál hanesan wirles ka cables fibra, ka média wireless hanesan WiFi.

    Koalia konaba Rede Computador nia mos  fahe ba Parte 4 mak hanesan tuir mai ne'e:

1.PAN  (personal Area Network)
2.LAN  (local Area Network)
3.MAN (MetroPolitan Area Network)
4.WAN (waid Area Network)

1.Koalia konaba mak PAN hanesan Rede privadu ida nebe mak ho distansia besik nebe mak halo kensksaun ba malu henesan rede privadu uma nian



2.Koalia konaba  LAN nia mak sai  Hanesan Rede Lokal ida ne'ebe mak ita kria entre iha Eskola ka kursus fatin hodi halo komonikasaun ba malu iha area local nian/LAN mos hanesan ita halo konesaun ida entre  komputador ida ba komputador sira seluk.
    No mos atu halo halo koneksaun nian iha parte LAN ita mos sei presiza ekipamentos sira mak hanesan:
                SWITCH NO HUB
    EXEMPLO: Wainhira ita atu halo koneksaun husi   komputador ba komputador sira seluk ita presiza utiliza SWITCH ka HUB atu nune'e bele hafasil  ita par bele halo koneksaunba malu.


3.Koalia konaba  MAN nia mak hanesan Rede ida ne'ebe mak transmisaun lais husi municipiu ida ba municipiu seluk/MAN  mos hanesan ita halo koneksaun entre cidade ida ba cidade seluk.
    EXEMPLO:telkomsel telling,Timor-Leste  ne'e ita hanaran MAN tamba ida ne'e halo koneksaun ka ligasaun entre cidade ida ba cidade seluk no atu atu halo koneksaun ita presiza mos husu lisensa husi ISP(INTERNET SERVICE PROVIDER) tamba nia mak bele oferece internet no mos atu halo koneksaun ita mos presiza ROUTER no ACCESS POINT.

'

4.Kolia konaba  WAN mak  hanesan Rede computador ida ne'ebe mak boot tebes hanesan rede ida ne'ebe mak ita bele halo komunikasaun husi Nasaun ida Ba Nasaun Sira Seluk.



Share on :